Mereilma prognoosimisest

Meremees sõltub soodsast mereilmast nagu kala veest ning vahel võib õigeaegne hoiatus päästa koguni elu. Kuidas käib ilma prognoosimine ja kui pikalt ette antud ilmateadet saab usaldada uurisime Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist (EMHI). Vastab Eesti ilmaennustuse grand lady, ilmaprognooside osakonna juhataja Merike Merilain.

Küsitles Helen Raiend Foto Merike Merilaini erakogu

merilain

Miks on Eesti mereilm selline, nagu ta on, kas seda on kerge prognoosida?
Eesti jääb aasta jooksul valdavalt Atlandilt pärit tsüklonite teele. Tsüklonis ehk madalrõhualas pöörleb põhjapoolkeral õhk vastupäeva ümber selle keskme ja nii sõltub tuule suund ja kiirus sellest, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Asja teevad keerulisemaks veel frondid, mis eristavad soojasid ja külmasid õhumasse ja mille üleminekul tuule suund ja kiirus muutub väga lühikese aja vältel. Üldjuhul on aga tsüklonite liikumisteed prognoositavad. Väikestele tuule abil liikuvatele alustele võib sageli muret teha hoopis tuule puudumine, mis suvel ja ka muul aastaajal kõrgrõhualaga kaasaskäiv sage ilmanähtus. Siis tuleb arvestada kohalikke tingimusi ning igas väikses abajas võib tuule suund sootuks erinev olla.

Kuidas ajalooliselt mereilma prognoositi, millal hakati teatama ilmaennustusi?
Teatavasti kuulub algse mereilmateenistuse loomise au Atlandil briti viitseadmiralile Robert Fitzroy’le (1805 – 1865), kes 1854.aastal määrati praeguse inglise ilmateenistuse (UK Met Office) eelkäija juhiks. Uus asutus pidi tegelema mereilma andmete kogumisega, kuid väga oluliseks sai Fitzroy nõue panna igasse sadamasse õhurõhu mõõtmiseks baromeeter, mida siis meeskonnad pidid enne merele minekut jälgima.
Esimene ilmaennustus publitseeriti 1860.aastal ning järgnevail aastail loodi telegraafisüsteem, mis edastas tormihoiatused sadamaisse ja keelas kalureil merele mineku, kui torm oli tulekul.
Admiral Fitzroy mälestuseks kannab endine mereilma piirkond Finisterre (Biskaiast läänes) alates 2002.a. Fitzroy nime.
Eesti ilmaennustuse ajalugu algab tsaariaja Tartu ülikoolist ja pioneer selles vallas oli Boriss Sreznewski (töötas aastail 1894-1918). Eesti Vabariigi ilmateenistuse alguseks võib lugeda 18.maid 1919, mil Tallinnas loodi Mereobservatoorium ning sama aasta suvekuudest pärinevad ka käsud ilmade ettekuulutamise kohta.

Kuidas käib ilma prognoosimine, millistest allikatest saab EMHI oma info ja kui tihti?
Kaasaegse ilmateenistuse alustaladeks on tihe automaatjaamade võrk, tuuleinfo on neis praktiliselt reaalajas ja tunnise intervalliga on andmed kuvatud ka EMHI kodulehel www.emhi.ee. Reaalajas ilmaandmeid edastab Euroopa ilmasatelliidisüsteem EUMETSAT (www.eumetsat.int) ja kaks meteoradarit Tallinn-Harkus ning Viljandimaal Sürgaveres. Üks kord ööpäevas saab Harkust ka aeroloogilisi andmeid, mis näitavad meie kohal olevat atmosfääriseisundit kuni stratosfääri alumise piirini. Ilmaennustamine käib aga ilmamudelite abil, mille lähteandmed on needsamad reaalajas tehtud vaatlused. Globaalmudelid ennustavad ilma ette suurel territoorimumil (tavaliselt tervel poolkeral) ning neid jooksutatakse 2-4 korda ööpäevas ja prognoos ulatub kahe nädalani. EMHI kasutab ECMWF (European Centre Medium Weather Forecast) mudelit, mida uuendatakse kaks korda ööpäevas. Võrgus on igaühele kättesaadavad USA riikliku ilmateenistuse NOAA mudeli baasil tehtud väljundid. Need on sünoptikutel ka tavaliselt üle vaadatud, kuid prognoosi koostamisel lähtume ikkagi ECMWF mudelist.
Eesti oma ilmamudeli HIRLAM arvutused on igaühele vabalt kättesaadavad ja arvutused tehakse automaatselt 4 korda ööpäevas 54 tunniks ette. Neid tuulevälju peaksid Eesti vetes seilavad väikesed alused hoolega jälgima.

Kui pikalt ette saab Teie hinnangul mereimateadet usaldada?
Pikim mereilmateade, mis üleilmseid kanaleid pidi ka EMHIsse jõudis, pärines Saksa Ilmateenistusest (DWD) ja see kehtis 5 ööpäevaks. Selliseid pikki tekstipoognaid pole enam viimastel aastatel näha olnud, sest ilmamudelid nii nädalaks kui isegi kuni 14 ööpäevaks on igaühele võrgus kättesaadavad.
EMHI koostab mereilmatekste kaks korda ööpäevas 24 tunniks ette nelja merepiirkonna ja sadamate kohta. Nõutud on siiani ka kolme ööpäevane mereilmateade. Üle kolme ööpäeva pole aga mõtet mereilma usaldada. Pigem soovitan jooksvalt jälgida neli korda ööpäevas uuesti arvutatud kohalikku ilmamudelit.

Kuidas ja milliseid kanaleid pidi väljastab EMHI mereilmateadet?
EMHI mereilmateade saadetakse Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (www.riks.ee) kaudu laiali. Mereilmateadet edastab ka Eesti Rahvusringhääling (www.err.ee) ning see on jooksvalt uuendatud ka EMHI kodulehel www.emhi.ee.

Kas Teil endal, mere lähedal kasvanuna, on jagada rahvalikke tähelepanekuid mereilma kohta või tähelepanekuid, mis tihti paika peavad ja millel on ka ehk teaduslik alus?
Üks usaldusväärne ütlus on, et loodetuul on taeva luud. Meil peab see paika tsükloni möödumisel, kui tuul külma frondi üleminekul pöördub loodesse ja taevas tavaliselt selginebki. See on siis lühiajaline ilmaenne. Pikemaks ajaks kehtib tihti, et kui meri mõõnab, tuleb veel mitu päeva ühesugust ilusat ilma. Peab see paika siis, kui suvisel ajal on Ida-Euroopa kohal kõrgrõhuala, mida lääne poolt tulevad tsüklonid või nende lohud ei suuda paigalt nihutada. Selles olukorras puhub kagutuul, mis tekitabki rannas paguvee seisu.

Kust saada ilmateavet?

Mereilmateadetes antakse tavaliselt nähtavuse tingimused, tuule kiirus ja laine kõrgus, samuti tugeva tuule- (14–20 m/s) ja tormihoiatus (üle 21 m/s). Seda infot saab:
Raadiost. Eesti Raadio annab mereilmateateid kaks korda ööpäevas: kell 07.05 ja 17.05, tavalisi ilmateateid pea igal täistunnil peale uudiseid.
Televisioonist uudiste järel.
Telefoni teel. Infot saab ka helistades EMHI tasulisele telefonile 900 1032 (kõneminuti hind 13.45 EEK/min).
SMS sõnumiga mobiilile. Lühike mereilmateade saadetakse teie mobiilile, kui saadate SMS sõnumi võtmesõnaga ”ilm mer” EMT lühinumbrile 1711.
Raadioside vahendusel. Tallinn Raadio VHF kanali 69 (1650 kHz) kaudu edastatakse ilmaennustusi kell 06.33 ja 15.33 kohaliku aja järgi (LT), info nii eesti kui inglise keeles. 16. kanalil edastatakse eelteade selle kohta, milliselt kanalilt ilmainfot kuuleb. 16. kanalit kuuleb üle terve Eesti (mere)ala, soodsa ilma korral on seda kuulda vahel isegi Bornholmi saare juures.
Navigatsiooni- ja ka tormihoiatused antakse 69. kanalil (ka sagedusel 3310 kHz) maailmaaegadel (UTC) 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33. Üldjuhul edastatakse tormihoiatused viivitamatult ja eelteadet selle kohta on kuulda ka 16. kanalil.
Internetist arvuti või mobiiltelefoni abil erinevatelt veebilehtedelt leiab reisi planeerides piisavalt teavet, näiteks:

Vanarahvatarkused

Nii eesti kui ka teised rahvad on aastasadade vältel teinud ilmade kohta suure hulga tähelepanekuid, mis püsivad edasi vanarahva ilmatarkuse näol. Paljud neist on väga õiged ja tabavad. Viimaste hulka kuuluvad meremeeste tähelepanekud ja meremeeste ilmaennustused, mis põhinevad suuremalt osalt tuule suuna muutumisel, pilvede väljanägemisel, õhu läbipaistvusel ja horisondi nähtavusel.

Kui päike läheb selgesti kullakarva looja, siis tuleb ilus ilm.
Kui päike looja minnes on vasekarvaline või kaob pilve taha, siis tuleb sajune ilm.
Kui kuu või päikese ümber on ratas, siis ilm läheb halvaks.
Kui tähed virvendavad, siis ilm läheb halvaks ja tuleb torm; paistavad tähed rohelistena, siis tuleb põud.
Kui pääsukesed lendavad madalalt, siis tuleb vihma.
Kui suvel on raske, umbne õhk, siis tuleb kõuevihma.
Langeb korstna suits alla, siis tuleb vihma.
Enne muutub tuul, pärast pilved, siis ilm.
Kui öösi tulevad nähtavale tuled, mida harilikult ei nähta, siis tuleb torm ja veetõus.
Kui ilusa ilmaga merel maad kerkivad (suur refraktsioon), siis võib oodata tormi.
Kui kajakad on kaldal kõndimas, siis on tulemas torm.
Kui tuleb tuul vihma eel, siis sellega on aega veel; kui pärast vihma tõuseb tuul, siis purjed kinni hüüdku huul.