Paat talvekorda

Taas hakkab kätte jõudma aeg, mil oleks paslik panna oma veesõiduk talvekorterisse. Et teie veesõiduk kevadel rõõmsalt põrisedes esimesi sooje ilmu tervitama läheks ja teid tuleval hooajal sama hästi teeniks, tuleks sügisel meelde tuletada mõned nõksud ja nipid.

Tekst Olle Uussaar

Kui te enam alust kasutada ei kavatse, tõstke see kohe veest välja. Öökülmad ei hüüa tulles ja kui sadamas loksuv paat, kaater või jaht alles esimesel jääkirmel libastudes meelde tuleb, võib hajameelsus rahakotti suure augu ampsata. Neid, kes nukralt tõdevad, et öökülm on mootori jahutussärgi lõhki paisutanud, kohtab sadamates igal sügisel. Kõvemad mehed on suisa mootorsaagidega paate jääst välja saaginud. Seega ei tasuks tänasida toimetusi homse varna visata – homme võib hilja olla.

Paati veest välja tõmmates tuleb esmalt üle vaadata aluse põhi. Kui sinna on kasvanud vetikad – olgu siis kehvast mürgist või sootuks mürgitamata jätmisest tingitult –, on neid kõige lihtsam maha pesta kohe pärast paadi veest välja tõstmist. Kevadeks võivad vetikad väga kõvasti põhja külge kuivada.

Kui põhi pestud, tasub kontrollida, ega seal mõnda väikest vigastust pole. Plastikus pragu nähes tuleks ette võtta tee plastikuparandaja juurde, sest kui plastikihtide vahele satub vesi, mis külmaga muidugi paisuma hakkab, on praod kevadeks mitu korda suuremad ja parandamine kallim.

Kui aga puhtal põhjal mingeid vigastusi ei paista, järgneb teekond koju või hooldekotta. Vilunud meister oskab paadi juures tarvilikke töid muidugi paremini märgata, aga masu ajal pole patt oma aluse eest ise hoolt kanda. Seda muidugi juhul, kui kere ja/või mootori garantiiaeg läbi – kui garantii kehtib, võite seda ise korrastades suure tõenäosusega garantii katkestada.

Mootori kallale

Kui otsustate mootori koju garaaži viia, tuleb alustada mootori konserveerimisest. Kui alusel on veepaagid ja veesüsteemid, tuleks ka need tühjaks lasta, et neid lõhkikülmumise eest kaitsta. Kindlasti ärge unustage põhjapunni ahtris, et lasta vesi välja kas siis pilsist või tühimikust kahe korpuse vahel. Tühjade veepaakidega tuleks mootor korraks käivitada, loomulikult kui jahutusvett on.

Väiksemate mootorite puhul kasutatakse selleks tünni, suuremate puhul spetsiaalseid klappe, mille kaudu vesi voolikuga jahutussüsteemi lastakse. Kui mootor soe, oleks kaval see korraks seisata ja kui tegu suure mootoriga, kutsuda appi naabrimees. Seejärel tuleks mootor uuesti käivitada ja kui üks mees valab tosooli voolikusse, kust mootor enne vett võttis, laseb teine mees mootorisse konservanti. Kui tegu on ühe või kahe karburaatoriga mootoriga, sureb see ilmselt hetke pärast välja; kui karburaatoreid rohkem, ilmselt mitte.

Küll küllale liiga ei tee, konservanti laske sisse nii palju kui naabrimees tosooli peale jõuab valada. Oluline on, et töötav mootor jahutuseta ei jääks.

Kauem kui paar minutit pole siiski vaja sellele operatsioonile pühendada, selle ajaga jõuab tosool korralikult mootorist läbi käia ja ka konservanti jõuab jõuallikasse piisavalt.

Konservanti pihustage kätt edasi-tagasi liigutades ühtlaselt kõikidesse karburaatoritesse. Kui aga juhtub olema ees suur “õhupuhasti“, laske sinna konservanti paari minuti vältel. Mootoripöörded peaksid konservandi pihustamise ajal olema 2000-3000 pööret minutis.

Õlivahetus

Järgmiseks tuleks ette võtta õlivahetus. Kui mootor soe, voolab vana õli õige lõbusalt välja. Sel ajal otsige välja uus õlifilter. Kui vana õli on puhas, pole muud kui uus õli sisse valada. Kindlasti tuleks eelistada mootoritootja heakskiidu saanud õlisid, sest pahatihti võib esmapilgul sarnaste näitajatega õlidel olla väga suuri erinevusi – vaevalt tahaks keegi meist endale füsioloogilise lahuse asemel mullita Värskat tilgutist veeni lasta, olgugi, et mõlemad on “soolane vesi“, mida organism omastada suudab.

Kui vana õli on kreemjas, tuleb asjatundja poole pöörduda. Reduktori puhul võib olla tegu vigastatud õlitihendiga või halvemal juhul praoga reduktoris. Pahatihti käivad avanevad need spetsiaalvõtmega ja kõigele lisaks võib sealt vastu habet lennata igasugu vedrusid ja kuulikesi, mille õigele kohale tagasipanek võib osutuda üsna tõsiseks väljakutseks. Kui aga mootoriõlis on vett, on ülemise otsa remont üsna tõenäoline, ja see tuleb kindlasti meistrimehe hooleks jätta.

Eeldusel, et õlidega on kõik korras, tuleks pärast uute õlide sissekallamist (redukoriõli lisatakse alt üles) üle vaadata tsingid. Need on tavaliselt hirmus ussitanud metallitükid ümber mootori. Tsingid tuleks mootori küljest lahti kruvida ja terasharjaga puhtaks lükata. Kui pärast harjamist augu kõrvale metalli enam suurt alles ei jää, tuleks vanad tsingid või mootorinumber kaasa võtta ja poodi uute tsinkide järele tõtata.

Nüüd, kui mootor on piisavalt jahtunud ja teil ei juhtunud enne käepärast olema konservanti, on õige aeg valada silindrisse lusikatäis õli – väiksemale mootorile teelusikatäis, suuremale supilusikatäis. Küünalt ärge veel tagasi keerake; ajage mootorit mõned tiirud käsitsi ringi, et liigne õli küünlaaugust välja lendaks. Kui küünla kohe, ilma mootorit ringi ajamata, peale keerate, võib kevadel pahandus juhtuda: õli teatavasti kokku suruda ei õnnestu ja kui teda juhuslikult palju sai, pole kolvil kuhugi liikuda.

Kui see tehtud, tasuks sellesama konservandiga, mida enne mootorisse pihustasite, üle käia ka kõik elektripistikud; paha ei teeks ka selle aine mootori peale pihustamine. Kindlasti tuleks rõhku panna trosside määrimisele. Kui tegu on distantsjuhtimisega mootoriga, tuleks käigu- ja gaasihoovad ning trossid määrida veekindla vaseliiniga. Määrida tuleks ka roolitrossi.

Nüüd on paat peaaegu talveks valmis. Veel oleks vaja üle määrida kõik määrdeniplid, mida mootori kinnituskõrvade juurest leiate, ja need pritsiga kenasti vaseliini täis lüüa.

Kui tunnete, et saate sellega hakkama, tuleks ka mootori jalg küljest võtta ja määrida mootorisse mineva peavõlli nuute. Kui seda pole mitu aastat tehtud ja veepump juhtub üles ütlema, näete kurja vaeva nuutide lahtisaamisega: jalg lihtsalt ei tule otsast. Kindlasti ei tohi aga jalga maha võttes jõudu kasutada! Seda võivad kinni hoida nii peidetud poldid kui ka käiguhoovastik, nii et kui ise hätta jääte, pöörduge meistri poole.

Seejärel on mootor talveks valmis, kui mitte arvestada tsinkide tagasipanemist. Neid ei tohi unustada – ühelegi mootorile ülearuseid detaile külge ei kruvita ja tsinkide eesmärk on kaitsta mootorit korrodeerumise eest ajal, mil mootor on vees.

Muud tööd

Järgmiseks tuleks üle käia kogu veesüsteem. Kui alus seisab talvel soojas, pole veesüsteemi puhastamine ja konserveerimine hädavajalik. Külmumisohu korral tuleb vesi kõikjalt välja lasta ja sõlmed, kuhu vesi sisse võib jääda, täita spetsiaalse vahendiga.

Mingil juhul ei tohi kasutada tundmatuid aineid, sest joogiveesüsteemi võib mõni mürk pikaks ajaks kasutuskõlbmatuks muuta. Kui te usaldusväärset konservanti ei leia, kasutage alkoholi, tavalist viina.
Loomulikult pole vaja kogu süsteemi viinaga täita; piisab, kui tühjendatud süsteemi väike suts (kui teil on tuhandeliitrine joogiveepaak, on suts muidugi üsna suur) alkoholi valada, et pump selle süsteemist läbi lööks.

Võimalusel tuleks üle käia ka elektriahel, mis mis lagedama koha peal, ja määrida sealsed pistikud. Mehaanilise rooliajami puhul võiks ka roolitrossi karbist välja ulatuva osa peale vaseliini määrida ja trossi paar korda läbi karbi edasi-tagasi kerida. Soovi korral võib ka kaugjuhtimispuldi trossid määrida. Kõige lõpuks mass välja ja aku maha. Aku tasuks kindlasti talveks paigaldada võimalikult stabiilse plusspoolel püsiva temperatuuriga kohta. Ruum peaks olema ventileeritud, sest happeaurud on mürgised. Lisaks soovitaksin aku pikal seismisel kindlasti kasutada akuvalvurit. See on seade, mis imiteerib aku normaalkasutust, töötades nii tarbija kui ka laadijana. Selline pidev voolu sisse-välja liikumine takistab sulfaadi tekkimist akudes. Sulfaadi tekkimisel akuplaatide pinnale ei võta aku enam voolu sisse ega anna seda ka välja, ning kui aku pikalt laadimata-kasutamata seisab, on sulfaadi tekkimine paratamatu.
Kindlasti pole need näpunäited ammendavad, sest igal alusel on oma nüansid ja tähelepanu nõudvad kohad. Kõige olulisem on aga meeles pidada tarkusetera “mis täna tehtud, see homme hooleta”.