Piirispunki otsimas

Sel suvel Haapsallu jahi või kaatriga saabuvate külaliste jaoks on olukord üsna nutune: linna ainsa külalissadama kaidel ja kodulehel laiutavad suured punased sildid – sadam jääb selleks hooajaks suletuks. Miks nii? Allpool uurime asja.

Fotod Tiit Lillipuu

Eellugu

Suur Holmi sadam soovib taotleda sadamapassi ja kutsub selleks kohale Vabariigi valitsuse poolt moodustatud, sadamate laevaliikluseks avamise komisjoni. Komisjon käib Suur Holmi sadamat üle vaatamas ja teeb mõned ettekirjutused, mis tuleb täita enne, kui sadama saab laevaliiklusele avatuks tunnistada. Neist üks ei ole üldse täidetav: tagada avatooriumi kaudu ligipääs rahvusvahelisele tolli ja piiripunktile. Suur Holmi raiub kui rauda: piiripunkti Suur Holmi sadamas ega naaberkinnistutel pole, ega ole olnud ning seetõttu ei saavat nad ka seda korraldust täita.

Kus peitub tõde? Navigaator asub asja uurima.

1. Leiame Vabariigi valitsuse määrusest “Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid” lisast 3, et Haapsalu piiripunkti asukoht on Haapsalu jahisadam (jõustunud 30.03.2008).
2. Kuna määruse lisas Haapsalu jahisadama aadressi pole antud, siis uurime sadama kohta veeteede ameti riikliku sadamaregistri aruandest, seisuga 31.03.2008. Sellise nimega sadamat Haapsalus ei ole. On kolm sadamat – Haapsalu sadam, Suur Holmi sadam ja Westmeri sadam ning meie teada on neist ainult Suur Holmi sadam jahi- ja külalissadam.
3. Kas piiripunkt asub sarnase nimega Haapsalu sadamas? Küsime Piirivalveametist ja sealt saame vastuseks, et rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud piiripunkt asub aadressil Holmi 14. See ei ole Haapsalu sadama aadress.
4. Meil on hoopis teised andmed. Nende kinnituseks loeme Riigi Teatajast, et aadressil Holmi 14 asub Haapsalu Veskiviigi Sadam, mis on alles planeerimisjärgus ja ei saa seetõttu olla laevaliikluseks avatud.Kas tõesti asub rahvusvaheliseks laevaliikluseks avatud piiripunkt olematus sadamas?
5. Otsustame kohale minna ja veenduda piiripunkti olemasolus, sest oma silm on kuningas. Enne vaatame veel Riigipiiri seadusest järgi, milline see piiripunkt olema peab. § 10. punkt 1 alt loeme, et piiripunkt on “jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa kus toimub piiri- ning muu piiriületamisega seotud kontroll.”
6. Läheme kohale sellist “ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud osa” otsima.
7. Tühjus. Ka Aadressilt Holmi 14 ei leia me midagi, mis võiks piiripunkti meenutada. Uurime kohalikelt veesõitjatelt, kes räägivad, et varasematel aastatel on piirikontrolli vormistamine toimunud piirivalvekordonis, vaid erandjuhtudel on ametnikud sealt mujale pabereid vormistama tulnud.
8. Järelpärimine Piirivalveametist kinnitab meie muljet tühjusest. Nad selgitavad, et “[Haapsalu] Jahtklubi sadamas piirivalvel oma ruumi ei ole”. Vormistamine ja piirikontroll toimub sadamasse sissetuleval või sadamast väljamineval ujuvvahendil.
   Hm, kuid meie teada ei ole Haapsalu Jahtklubil ei sadamat ega jahtklubi hoonet. Mille põhjal teab piirivalve, et jahisadam on jahtklubi sadam aadressil Holmi 14, kas need on kalurikolhoosi ajast pärit andmed?
   Tekib küsimus, kas piirivalve ei tea kus on piiripunkt või ei taha tunnistada seda, kus nad aastaid piiriületust vormistavad? Põnev oleks teada millal ja millega seoses nad viimati Haapsalu jahtklubis käisid ning mitu vormistust nad Schengeni viisarežiimi tingimustes järgmise 10 aasta jooksul teha kavatsevad?
9. Kuna Jahtklubi sadama nimelist sadamat pole olemas ja selle all mõeldakse üsna tõenäoliselt Veskiviigi sadamat ning piiripunkti seal pole, siis jätkame selle Haapsalu Jahisadama otsinguid, mis seisab Vabariigi valitsuse määruses ning kus peaks väidetavalt piiripunkt siiski olema.
10. Leiame Eesti Veeteede Ameti 2003 a lootsiraamatust vihje Haapsalu ainsale jahisadamale ning selle koordinaadid: 58˚57,5`N 23˚31,6`E
    Nendel koordinaatidel asetseb aga Vabariigi valitsuse poolt määratud Suur Holmi sadam!
11. Kuna me piiripunkti seni ei leidnud, siis pöörame pilgud Suur Holmi sadama kui ainsa jahisadama poole… ja hoplaa! Kas tõesti on piiripunkt leitud???!!!

Rahvusvaheline piiripunkt Haapsalus osutus siiski võltsinguks.

Tallinna Ringkonnakohtus ei leidnud kinnitust ei praeguse Veskiviigi sadama kuuluvus endise Haapsalu jahisadama koosseisu ega ka rahvusvahelise piiripunkti olemasolu Veskiviigi sadama asukohas.
Sellise, tegelikkuses mitteeksisteeriva rahvusvahelise piiripunkti töö väidetav takistamine sai 2008. aastal peamiseks põhjuseks Suur Holmi sadama sulgemiseks Haapsalus.

Ehkki 2008. aastal ei vastanud enamik Eesti sadamaid, sh Muuga sadam, seaduses ettenähtud nõuetele, suleti laevaliikluseks ainsana Suur Holmi sadam ja sedagi absurdsel põhjusel.

Suur Holmi sadama valdaja kummutas Veeteede Ameti poolt kohtule esitatud turismiraamatute illustratsioonid Veeteede Ameti enda koostatud merekaartide ja lootsiraamatutega, kust võib selgelt välja lugeda, et Suur Holmi sadam ongi endine Haapsalu jahisadam.

Rahvusvahelist piiripunkti, mille olemasolu Veeteede Amet kohtule valetades “kuni viimse veretilgani” kaitses, pole aga kunagi olnud mitte üheski Haapsalu sadamas.