Ühe sadama kaaperdamise lugu

Seiklusjuttudest oleme lugenud, kuidas piraadid kaaperdavad laevu. Tervete sadamate kaaperdamist tuleb harvem ette. Eestlaste kuulsaim sadamakaaperdamine oli Sigtuna linna hävitamine saarlaste poolt. Seda uskumatum tundub tänapäeval võimalikuks saanud kaaperdamiskatse Haapsalus, mille tulemusena seni vähemalt seitseteist hooaega edukalt tegutsenud jahisadam oli 2008 aasta suvel purjetajatele suletud.

Tekst Viktor Siilats Fotod Valdo Kivi

Palts ja Parts tulevad külla.

Kõik algas ühes telefonikõnest.
„Viktor, kelle poole ma peaksin pöörduma, kui ma oma kaatriga Haapsalu tahaksin tulla?“
Helistajaks oli ärimees-poliitik Tõnis Palts.
„Eks sa ikka selle jõmmi poole pead pöörduma,“ vastasin.
„Millise jõmmi poole?“
„No eks ikka sellesama jõmmi poole, kellest sa nii pikalt terve Riigikogu ees lugusid rääkisid.“
„Oi, ma ei teadnudki, et Sa sellest midagi kuulnud oled. No ma vabandan igatahes!“
„Eks sa tule siis pealegi ja võta enne saabumist sadamkapteniga kaheteistkümnendal kanalil raadio teel ühendust!“

Vahemärkusena olgu öeldud, et kaitstes Veeteede Ameti ametnike lisateenimisvõimalusi väikelaevajuhikursuste eksamikomisjonides, seadis Palts jõmluse näitena Riigikogu ees kahtluse alla mu paadisõiduoskuse. Tõnise eesmärgiks oli tekitada olukord, kus väikelaevnikud peaksid iga natukese aja tagant kallitel kursustel ja mõttetutel eksamitel käima. Selleks hirmutaski ta Riigikogu infotunnis rahvasaadikuid järgmise looga: (katkendid Riigikogu stenogrammist)

Kõigepealt kõnepuldis majanduskomisjoni esimehe Mart Opmann:

Lugupeetud juhataja ja head kolleegid!
Kolleeg Tõnis Paltsi komplektne muudatusettepanek on sisuliselt pöördettepanek, võrreldes eelnõu autoritega, ja muudab meresõiduohutuse seaduse veelgi karmimaks, kui see on täna kehtivas redaktsioonis…
Mõistes küll koolitajate muresid, ei pidanud komisjon põhjendatuks nõuete diferentseerimist lähtuvalt väikelaeva peamisest jõuseadmest, mootor või puri, ja väikelaeva kogupikkusest, kuni 12 meetrit ja kuni 24 meetrit
Seejärel kõnepuldis Tõnis Palts:
Lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud kolleegid! …
Nimetatud seaduseelnõu osas märgiksin eelkõige natukene asjade tagapõhja. Selle muudatuse või selle seaduseelnõu üks eestvedajaid, üks mees, keda nimetaks meie auväärne kolleeg härra Sester, keda ta nimetaks kindlasti jõmmiks. Üks mees, kellel on 15 miljoni kroonine paat, esimest korda seda paati kasutades sõitis ta Tallinnast Pärnu mööda merd, kasutades sealjuures maakaarti ehk maanteedekaarti. Loomulikult tegi ta endale poole miljoni eest kahju sellega, sellesama reisiga. Kihnu Jõnn sõites merd, nagu me mäletame, kasutas püksirihma, aga tal oli merekaart ja ta ei sõitnud mitte kunagi karile. Milles oli vahe? Kihnu Jõnnil oli väike mereharidus. …
Tegemist on kahe põhimõtte põrkumisega, kas me saame merekultuuri arendada läbi jõmluse — iga mees võib teha, mida tahab, iga mees võib ükskõik millega minna merele, või on selleks vastand. See vastand oleks mereharidus noorest peast igale mehele. …
Eestis on tänu nõukogude võimule, veel kord kordan, TÄNU NÕUKOGUDE VÕIMULE, hästi välja arenenud noorte väljaõppesüsteem. Seda ei tasuks prügikasti visata, seda tuleks parandada. Tuues näiteid teistest riikidest, kus on see asi vaba, neid asju ei saa võrrelda. Seal on olnud teistsugune kultuur, tõesti, vanematelt edasi antud asjad. Kui meil vanematel, ei ole kultuuri, siis seda ka lastel ei teki.
Argument, et teistes riikides enamuses ei ole nii, ei ole miski argument
Toomas Hendrik Ilves ( hilisem Eesti Vabariigi President). Sõnavõtt kohalt:
Ma võib-olla lihtsalt, mulle väga meeldis Tõnis Paltsi väga sotsiaaldemokraatlik kõne, et riik peab hoolt kandma. Ma lihtsalt ei saa aru, kui inimesel on 15 miljoniline paat ja ta sõidab sellega maanteekaardiga karidele, kas ta siis … ei peaks ise oma tegude eest vastutama ja mitte lootma riigi peale, et ta aitaks 15 miljonilist paati sellest hädast välja. Aitäh!

Hmm, näib et me oleme õige mehe valinud Vabariigi Presidendiks?
Kusjuures elu on nõidanud, et uues, mootorpaadijuhtidel purjetamist lubavas väikelaeva juhitunnistuses 12m ja 24 m vahe kaotamine ei ole aastatega põhjustanud ühtegi tõsisemat õnnetust, mistõttu ma ei hakkakski pikemalt lahkama Paltsu enda poolt Gotlandi lähistel vindi mahasõitmise põhjusi ja üksikasju, vaid pöörduksin tagasi oma loo juurde.
Igatahes peale seda vabandavat telefonikõnet muutus Paltsi „Karmen“ Suur Holmi sadama sagedaseks ja igati teretulnud külaliseks.
Ühel mullusel augustikuisel päeval seisis Paltsi kaater, majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga ja nende erakonnakaaslastega pardal, sadamas sellesama kai ääres, mis hiljem paljude probleemide põhjustajaks osutus. Ministri puhkehetke ei häirinud tookord aga ei olematut laevateed ega olematut piiripunkti väidetavalt blokeeriv kai ega ka asjaolu, et Suur Holmi sadam osutab teenust ministri poolt kinnitamata sadamapassiga.
„Viktor, mis sa arvad, kas riik peaks väikesadamaid rahaliselt toetama?“ küsis Palts minult ministri juuresolekul.
Tol hetkel ei taibanud ma sekundikski, et tegemist on lõksuga.
Vastasin, et mina olen kõik investeeringud ise teinud, ega vaja mingit riigipoolset tuge. Kuigi tõele au andes , ega üks väikesadam ikka ots-otsaga kokku tule. Aga eks ta üks iluasi ole.
„Juhan, mida sina sellest arvad, kui riik toetaks väikesadamaid rahaliselt?“ käis Palts Partsule peale.
Minister vastas, et ta ei poolda eraettevõtluse doteerimist, sest et see pärsiks majanduse vaba arengut.
Tõenäoliset muutis minister õhtu arenedes oma seisukohti ja Suur Holmi sadama senine külalislahkus sai tasutud poliitilise kontseptsiooniga, et jahisadam Haapsalus on üks tore koht, ainult et selle omanik on vale.
Haapsalu ekslinnapea Teet Kallasvee, kes mind viis suve tagasi Haapsalusse investeerima meelitas ja mu sadama
akvatooriumi suuruse kinnitas, selgitas seda nii: kohalike omavalitsuste valimised on tulekul ja Haapsalu on üks vähestest nende erakonna kontrolli all olevaid linnu. Väikesadamate arenguks üleöö tekkinud toetusi Haapsalusse suunates on võimalik taas saavutada valimisvõit.
Üsna peatselt teatas ka Haapsalu uus linnapea Ingrid Danilov, et see on igati tore , et ma olen investeerinud Haapsalus jahisadamasse ajal, mil keegi seda teha ei julenud, aga nüüd on Haapsalu sadamanduse vastu hakanud „omad inimesed“ huvi tundma ning mind on tõenäoliselt ootamas ees mitmed probleemid.

Omad ja võõrad.

„Omadeks“ osutusid minu paadimüügiala konkurent Sulev Paakspuu (AS Bellboats) ning Partsu-Paltsi erakonnakaaslaslased Aivar Reivik ja Arvo Oorn, AS Voltast.
Eelnevalt olid minu jahisadama naaberknnistu omanikud mind hoiatanud, et kui ma neilt endise jahtklubi hoonet ja selle kinnistut kohe ära ei osta, siis müüvad nad selle väga-väga mõjukatele isikutele , kes mu sadamaärile lõpu teevad. Vastasin nagu väljapressimiskatsete puhul ikka, et mind see teema ei huvita.
Pealegi on kunagise kalurikolhoosi jahtklubihoone esine veeala madal ja sadamaks sobimatu ning jahtklubi, kui organisatsiooni seal enam ammu ei tegutse. Oli vaid „Kessu baari“ nimeline mahakäinud kõrts.
Mõjukust ja energiat näib aga naaberkinnistu uutel omanikel tõepoolest jätkuvat. Võidusamba rajamise sihtasutuse juhina pääseb Reivik otsustajatele nii ligi, et nii ootamatult avanenud väikesadamate toetusprogramm kui ka uued mereseaduste muudatused on talle otsekui rätsepaülikond selga õmmeldud ning talle võib avaneda võimalus riiklikest toetussummadest koguni oma kinnistu ostu ajas tagasiulatuvalt finantseerida.
Edasi rakendus juba neljakümnendatel aastatel end hästi sissetöötanud stsenaarium, kus vara omanik naeruvääristati eelnevalt rahvavaenlaseks ning saadeti siis Siberisse jalust ära. Ikka selleks, et tema vara endale himustanu selle vara omanikuks võiks saada. Küüniline demagoogia võidu ja vabaduse mõistete meelevaldsel tõlgendamisel võidusambasõjas osutus ühtlasi tõhusaks abivahendiks merevõõra avalikkusega manipuleerimisel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht, Gea Otsa, sai ülesandeks korraldada massiivne meediarünnak. Kuhu mujale Geal oligi pöörduda, kui oma endisesse töökohta ehk „Äripäeva„ toimetusse, kus teda veel Gea Velthut-Sokka nime all soojalt mäletati. „Äripäev“, keda pole eales huvitanud tuhandete väikelaevnike probleemid, ilmutas ühtäkki kolmel täisleheküljel, liigutavate piltide ja agressiivse esikaanega loo, mille sisu väljendub lühidalt mures, et kas viis Haapsalu purjetajat pääsevad edaspidi otse „Kessu“ baari ette või peavad tulevikus seisma seal, kus on seistud lähiminevikus ja jalutama need 50 meetrit jala. Või sõitma ca 100 meetrit ringi. Seni ausat maksumaksmist propageeriv majandusleht asus ühtäkki tuliselt kaitsma varimajandust ja maksuvaba tulu, mida naaberkinnistu omanikud oma ehitusloata ehitatud ja kasutusloata kasutatava kai abil ebaseaduslikult teenisid. Samal ajal suutis Gea Otsa oma ekskolleege oskuslikult tsenseerida ja nii ei ole korruptsiooni vastu võitlevas Äripäevas siiani ilmunud silpigi sellest, et Reiviku äripartner, Arvo Oorn, on juhtumisi majandusministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe elukaaslase isa.
Haapsalu eksmeer Teet Kallasvee ja tema erakonnakaaslane Andres Ammas, suutsid ära rääkida Ammase osalusega ajalehest , „Lääne Elust“ pärit „Postimehe“ majandustoimetaja Andrus Karnau, et too nii oma praegusesse kui ka endisesse väljaandesse hästi palju minuvastast ja merendusalast segadust külvaks.
Kogu asjale sekundeerisid netifoorumis „Kipper“ kaasa konkurent Paakspuu paadikatsetaja Priit Veski( varjunimi PriitV) ja tema varustusjuht Indrek Orav ( varjunimega Indrek66), kelle ülesandeks oli etendada „nördinud rahvamassi“. Hiljem selgus, et seda foorumit peab üks riigiametnik.
Mu pea kohale kogunenud tumedatest pilvedest hakkas sadama süüdistusi: Siilats blokeeris laevatee,
veetee, sadama, rahvusvahelise piiripunkti vms. Avalikkusele üritati jätta muljet, otsekui tegutseks mu jahisadama kõrval mingi teine jahisadam, mis on palju rohkem ja palju kauem jahisadam ning kuhu tublid Haapsalu purjetajad olla otsekui lõksu jäänud. Samuti eksitati merekaarte mittenäinud lugejaid mingi laevatatava kanaliga, mis justkui linnapoole edasi peaks suunduma ning et minu süül ei pääse ajalooline jaala enam Rannarootsi muuseumi ette.
Ei läinudki kaua aega, kui Reivik esitas ajakirjanduse vahendusel minu sadamale ostupakkumise, lootuses sadam odavalt endale saada.
Siiski, kus suitsu, seal tuld. Kunagi ammu süvendas Lääne Kaluri kalurikolhoos tõepoolest nii oma sadamat , kui ka sissesõiduteed sellesse sadamasse. Paraku ei viinud see süvend ühessegi järgmisesse sadamasse ja jutt, et süvendi näol olla tegu linnarahva või purjetajate varaga ei pea tilkagi vett: kalurikolhoosi vara oli kõigile teadaolevalt kollektiivne omand ehk kolhoosiliikmete vara ning nemad on oma tasu korra juba saanud.
Lääne Kaluri sadam koosnes kalasadamast ja jahisadamast. Haapsalu jahisadamana tuntud osa ostsin ma kalurikolhoosi õigusjärglaselt ära.

Katsu sa midagi kirjutada!

Selle aasta kevadel toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri kabinetis umbkaudu alljärgnev vestlus. Osavõtjad salvestasid selle protokolli tarvis, mida aga kunagi ei sündinud, kuna mu uue naabri asekantslerist „väimespoeg“ keelas protokollimise lihtsalt ära.
Nõupidamise eesmärk oli tekitada umbes pooleaastase hilinemisega see jahisadam, mida ma otsekui eelmise aasta sügisest saadik blokeerinud olin, ehk siis uus Veskiviigi sadam.
Samuti oli eesmärgiks vähendada minu sadama akvatooriumi, mille „värvivahetanud“ linnapea Teet Kallasvee ja volikogu esimees Andres Ammas mulle algul kooskõlastanud ja siis sellest kooskõlastusest loobunud olid.
Arutluse all on kolm varianti: esimene ja riigile kõige kallim variant seisneks selles, et moodustada Veskiviigi sadam ja vähendada minule kuuluvat ja juba olemasolevat Suur-Holmi sadamat uue kasuks. Teine variant on moodustada Veskiviigi sadam ja kaevata talle nõutava sügavusega sissesõidutee ümber Suur Holmi sadama. Kolmas variant, mis olnuks riigile odavaim ja täiesti probleemivaba: moodustada see Veskiviigi sadam ning lasta vastse sadama omanikel hoolitseda ise oma sissesõidutee eest, nii nagu Eestis siiani kombeks on olnud ja kehtiv seadus seda määrab.
Poetame siis ukse ja vaatame, mis koosolekuruumis sünnib.
Nõupidamistelaua ümber istuvad MKM-i kantsler Marika Priske, asekantsler („väimees“) Eero Pärgmäe, osakonnajuhataja Aivo Lind, jurist Gerli Lootus ja peaspetsialist Gerli Koppel. Veeteede Ametist on kohal peadirektor Andrus Maide ja tema asetäitja meresõiduohutuse alal Rene Sirol, kes on ühtlasi ka sadamate laevaliikluseks (mitte)avamise komisjoni esimees. Eesti majandusele keerukal ajal arutavad majandusministeeriumi tippametnikud üliolulist majandusprobleemi:
Veeteede Ameti peadirektor Maide alustab oma pikema sõnavõtuga, mis sisaldab kriitikat olemasoleva seadusandluse aadressil, kus iga jahisadam, suur või väike, peab endale iseseisvat akvatooriumi taotlema. Peadirektor on ilmselgelt unustanud selle asjaolu, et kogu merendusalane seadusandlik initsiatiiv lähtub Veeteede Ametist endast, seega kritiseerib ta Veeteede Ametile tüüpiliselt iseenda väljamõeldud ja tõepoolest totrat süsteemi.
Maide kasutab huvitavat , vist hiiu huumoriga pooleks kõnepruuki, mille parimad pärlid kõlavad umbes nii:
kui meile pole midagi esitatud, siis me ei tea, mida meile pole esitatud. Või siis : näe siin ongi siis see niiöelda looduslik kanal, mille kalurid kunagi kaevasid omale.

Gerli Koppel: Mul on veeteede ametile paar küsimust:
Te nõuate neilt hüdrotehniliste tööde kooskõlastamist.
Ma küsisin seda Erik Noorelt (toim:sadamate järelvalve osakond) ja tema ütles mulle nii, et kui Siilats esitab teile nüüd selle joonise niimodi kooskõlastamiseks ja ta neid laevu siia peale ei joonista, siis teie kooskõlastate selle ära ilma märkusteta.
Rene Sirol: Täna see õnnestuks küll, tal on antud sinnani akvatoorium ja loomulikult kui ta selle esitab ja laevu sinna peale ei pane ja ütleb, et laevade vahe saab olema selline ja näeme, et on ohutu manööverdada, pole meil ühtegi alust mitte kooskõlastada seda.
Gerli Koppel:Kas te küsite temalt siis seda?
Rene Sirol: No, küsime jah aga tema võib öelda mida iganes, et paneb sinna 12m pikkused ja siis jääb piisavalt ruumi ja polegi midagi teha.

Andrus Maide: Siilats teab väga hästi , et ta peab neid laevu sealt läbi laskma!
Mistõttu ei saa ka ilma laevadeta kooskõlastada! Aga kuna ma ei tööta sadamate järelvalveosakonnas, siis….

Eero Pärgmäe ( asekantsler ja väimeespoeg): Need Andruse argumendid, et peab akvatooriumist läbipääsu tagama, on need kuskil kirjas ka seaduses?
Gerli Koppel: ei ole otseselt kirjas. On kavandatavas alles.
Andrus Maide: Ma ei tea kuidas see on reguleeritud…. Järelikult on ta lahtikirjutamata jah ….

Ja ehkki kehtinud seadus ei nõudnud kaide kooskõlastamist Veeteede Ametiga ja sadamate järelvalve osakonnal justkui ei olnud argumente nende kaide mittekooskõlastamiseks, jättis Veeteede Amet oma peadirektori käsul Suur Holmi sadama kaid siiski kooskõlastamata, kohustades need enne mittekooskõlastamist siiski lõpuni viimistlema.
Me esitasime seda joonist küll nii küll naa. Algul väideti irvitades ja samal ajal joonist oma käega laual varjates, et “see ei ole sisse tulnud”. Hiljem, kui “tuli sisse”, siis jäeti ikkagi kooskõlastamata. Kuna seadus mittekooskõlastamist ei võimaldanud, siis muudeti seadust ja rakendati seda tagasiulatuvalt.

Gerli Koppel: Palju see kanali süvendamine, see 150-200 tuhat? On see ainult süvendamine või koos muda äraveoga ja kaadamisega?
Andrus Maide: Me ei tea praegu seda. Kuskil vestluses Siilats väitis, et jah tema teeks selle 200 tuhandega ära. Ma ei tea millele ta tugines, aga see on spekulatiivne lähenemine. Ei tea. Pärnu süvenduspump olla seda vist pakkunud , aga me ei tea, see ei ole nii lihtne ja ei näe vajadust ka seda kaevata.
Gerli Koppel:Veskiviigi sadam väitis ka, et nendel ei lähe see süvendamine eriti kalliks. Küsimus on selles, et kuni juulikuuni süvendust ei saa teha nende kalade tõttu.
Andrus Maide: Kuidas see tulevikus käima hakkaks, Veskiviigist teeb keegi edasi akvatooriumi, kas siis riik muudkui kaevab kanaleid?
Kui tahetakse teha akvatoorium, siis igasse sadamasse sissesõidutee on iga sadamaomaniku enda asi … !!!

Sellele järgneb pikk vaikus. Lugupeetud peadirektor ning ka kõik teised on vist ilmselgelt taibanud, et öeldud on midagi totaalselt valesti. Loomulikult on uue Veskiviigi sadama sissesõidutee sadamavaldajate endi asi ja riik ei peaks sinna sekkuma ega kulutusi kandma.
Näib, et Veeteede Ameti peadirektor pakkus välja kõige mõistlikuma ja riigile odavaima variandi!

Aga ta kogub ennast ruttu:
Andrus Maide: Aga mis siis juhtub, kui need Siilatsi koordinaadid tagasi tõmmata siis? Midagi ei juhtu ju!
Kohtusse läheb niikuinii. Noh et mina ju … See ju ükskõik, millega ta kohtusse läheb. Sellega oleks see asi paigas.

Edasi läheb jutt selle peale, et kas Suur Holmi sadama akvatooriumi vähendamiseks ja sadama sulgemiseks saaks ära kasutada reaalsuses mitteolemasoleva piiripunkti väidetava takistamise ideed.

Gerli Koppel: siin on küsimus selles, kas siseministeerium teeb üldse ametliku pöördumise või piirivalve direktor ei võta üldse otsust vastu, et seda asja ametlikuks ajada, et tagada ligipääs sellele Haapsalu Jahisadamale, mis on nagu rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkt. Aga ta on kunagi kuidagi õnnetult nimetatud Haapsalu Jahisadamaks,
mitte Veskiviigiks. … Aga see oleks meie jaoks väga hea argument.

Paraku juhtus nii, et ehkki Haapsalu piirivalve juht läks algul tõepoolest asjaga kaasa ja eksitas vaatamata Schengeni viisaruumile koguni Siseministeeriumi kantsleri ära, ei õnnestunud Navigaatori ajakirjanikel kõigist jõupingutustest hoolimata leida ei Haapsalu Jahisadama nimelist sadamat ega seal asuvat piiripunkti. Ka naabrite juurest ei õnnestunud piiripunkti leida. Asjasse sekkus siseminister ning ei läinud kahte kuudki, kui piiripunkt kuulutati eksituseks Vabariigi valitsuse otsuses. Suve lõpupoole suleti aga Haapsalu piiripunkt kogu täiega. Piiriületajate puudumise tõttu. Haapsalu piirispungi otsimise lugu loe eelmisest Navigaatorist või vaata www.grandholmmarina.ee
Samas läks koosolek hoogsalt edasi:
Gerli Koppel: Üks juriidiline küsimus: kui me teeme selle variandi nr. 1 ära ja reaalselt see, et me tal valitsuse korraldusega selle akvatooriumi jupi sealt maha lõikame. Ta ei korista kohe oma ujuvkaid sealt ära. Aga kas veeteede amet saab seda teha? Kas me saaks selle siis ära koristada, et tagada läbipääs teisele sadamale?
Rene Sirol: otseselt jõuga ei saa, et lähed sinna ja…
Andrus Maide: Edasi tähendab, kui me selle (toim: uue sadama akvatooriumi) oleme teinud, siis peaks olema kahel omanikul ka asja. Siis see teine, kes enne seal omanik oli, ta ju ei protestinud midagi. Kui see ( toim:uus) akvatoorium on paigale pandud, siis on see takistamine ja see on see kahe omaniku vaheline asi ja see muutub politsei asjaks.
Eero Pärgmäe:Peretüli!
Andrus Maide: Peretüli lahendamine. Ja minu meelest peakski olema see Veskiviigi nüüd aktiivne, sest kui teda takistatakse… on see ju ilmne takistamine ja kuidas seda lahendatakse…neid lahendatakse ju kõik ühtemoodi.

Rene Sirol: Tal oli õigus panna seda kaid sinna, kui tal akvatoorium on, aga ta ei tohi seda kasutada!
Gerli Koppel: Aga tegelikkuses sadam on ju reaalselt tegutsenud, kuigi ta seda poleks teha tohtinud. Mis te nagu selle vastu olete ette võtnud?
Rene Sirol: Midagi ei ole hetkel.
Andrus Maide: Sa kirjutasid ju ilusti, et see lõppeks halvasti.
Rene Sirol: Kunagi tegutses Tallinna sadam ka sedamoodi ju. Mis me peame ette võtma siis?
Gerli Koppel. Ma tean, see ongi meie kõige nõrgem argument, et võrdse kohtlemise printsiip.
Rene Sirol: Ta peaks olema õnnelik, et ta sai niikaua tegutseda. Ta ei saa hakata sellega lahmima ju.
Meil on väga paljud sadamad tegutsenud ilma selle sadamapassita.
Eero Pärgmäe: Aga nad pole ka kahju nõudnud kunagi.
Gerli Koppel: Aga nad võiksid …
itsitamine☺☺
Andrus Maide: Ütleme nii, et siiani on olnud selline üldine tolerants kuna on üldine, aga kui sa tuled kahju nõudma, pole sul midagi nõuda, sest tegelikult sul ei ole ju alust tulu saada.
Näidata, et seal on 16 miljonit investeeringuid, vähemalt selles akvatooriumi osas neid kindlasti ei ole.
Aga isegi siis, kui palju see maksab?
Rene Sirol: No ta blufib siin ju!
Andrus Maide: Isegi, kui tuleb see mingis osas kinni maksta, on see tervislikum,
Eero Pärgmäe: Kui hakata uut kraavi kaevama
Andrus Maide: Selle kaevamisega on tegu, et saad vaid ühte sadamasse. Oleks seal taga 3 või 4 sadamat veel.
Võib-olla siis üldkasutatav veetee läheks sinna edasi.
Gerli Koppel: Miks te sealt selle navigatsioonimärgi ära koristasite?
Rene Sirol: Seepärast, et üldkasutatav laevatee lõpeb ära seal.
Andrus Maide: Sel hetkel.
Rene Sirol: Sellest olukorrast tulenevalt.
Andrus Maide (naerab): Siilatsi väitel ja ajakirjanduses oli ka, et veetee lõpeb ära seal. See lõppeski siis, kui vabariigi valitsus pani siia akvatooriumi piiri ette.
Gerli Koppel: Siis ei osand keegi välja tulla sellega, et see piiripunkt seal siiski on?
Andrus Maide: Sel ajal need omanikud olid väga passiivsed. Nemad oleks pidanud seal ju ka midagi tegema. See kas pontoon ära võtta või mitte pole see, et VTA läheb jõuga võtma, vaid tagumine omanik ütleb, et tal on piiratud liikumine. Me võime sel juhul ainult aidata ära viia, kui selline otsus tuleb.
Eero Pärgmäe: Ma jätkuvalt ei esinda omanikku, ma jätkuvalt olen asekantsler siin, aitäh!
☺☺☺ üldine itsitamine
Eero Pärgmäe:Minu ainus huvi on see, et see jama lihtsalt kähku ära lõppeks.
Gerli Koppel: Jama veel alles algab!

Andrus Maide: Kolm varianti ja igal juhul läheb keegi kuskil kohtusse. Ja Siilats läheb igal juhul, ükskõik millise variandiga. Sel juhul mina võtaks ikkagi variant nr. 1-e.
Gerli Koppel: Mulle meeldib ka see variant 1 kõige rohkem.
Andrus Maide: See on kindla peale minek.

Keegi üritab küll vastu vaielda ja prognoosib kolm aastat kohtus käimist. Et iga liigutus kaevatakse kohtusse ja taodeldakse esialgselt õiguskaitset. Kohus võib peatada määruse.

Andrus Maide: Las ta siis peatab, sel juhul kui keegi ei esinda seal järgmist sadamat. Kas me arutame praegu järgmise sadama tegevuse alustamist või me arutame olemasoleva olukorra lahendamist? Kui ministeerium on teinud ettepaneku vähendada, siis sellel seltskonnal ei ole mingit alust riigi peale pahandada. See, kui Siilats vaidlustab selle Vabariigi Valitsuse otsuse… me ei saa selle vastu. Sel juhul peab astuma vaidlusse seesama.
Kahe vahel… Ja riik on teinud kõik: eraldanud temale koordinaadid ja vähendanud selle koordinaate, viinud olukorra õiguslikule alusele, et kõigil oleks võrdne kohtlemine. Kui me riigi seisukohast vaatame, siis peaks olema nagu lahendatud. Kui me süvitsi lähme, kas nemad saavad midagi teha, siis see läheb juba selle laua tagant välja. Siis peame nagu eraldi…
Gerli Koppel: Kõigi teiste punktidega käid sa samuti kolm aastat kohut ja mis vahet seal siis on.

Gerli Koppel: Pagan, see Veskiviigi sadam ei saa ju tegutsema hakata, kui see kai seal ees on!
Eero Pärgmäe: Üks on see, et käid kolm aastat kohut aga teine on see, et sa ei saa tegutsema hakata.
Andrus Maide: Aga Sa pead ju koju saama!
Gerli Koppel: See kai tuleb ju sealt eest ära saada!
Andrus Maide ja Rene Sirol kooris: No ongi siis – peretüli ja politsei.
Andrus Maide: Politsei veab eest ära siis selle kai. Sest kui Vabariigi valitsus kehtestab uued piirid, siis need lähvad ju tagasi. Ja sel hetkel tuleb see kai sealt ära viia!

Vahepeal avastab koosolek Haapsalu sadama nimelise akvatooriumi . See eksisteerib küll vaid paberi peal ja moodustamisest peale ei ole sadamana tegutsenud. Sealkohas on vesi navigatsiooniks liiga madal.
Aga kas ei saaks seda mitteolemasolevat sadamat ettekäändena kasutada?
“ Siin on veel üks akvatoorium 1999 aastast. Sadam! Palun, koordinaadid olemas!
“Ta ei ole sadam, ta on ainult akvatoorium. Ta pole endale nõudnud mingit teed”
Andrus Maide: See on madala peal, seal mingi kahtlase koha peal. See oligi ju tegelikult ka meie argument , et üks sadamakoht ja teine akvatoorium, seega veetee peaks edasi minema. Kui seal taga poleks kedagi olnud, siis meie poleks ju ka midagi teinud. Näha oli, et see areneb, aga selle akvatooriumi juurde läheb mingi põlvesügavune vesi vist, minu teada.
Gerli Koppel: Me peame leidma kõik võimalused, et see Veskiviigi saaks tegutsema hakata!
Eero Pärgmäe : Avalikus retoorikas oleks hea ju mainida ka seda kolmandat sadamat…

Jutt põikab korraks ajaloolise jaala peale, aga koosolek leiab üksmeelselt, et ei ole vahet, kas purjuspäi katki sõidetud ajalooline laeva nimetada jaalaks, jahtaks või ehitatavaks kogeks – need pääsevad kiilu puudumise ja madala süvise tõttu igale poole sisse, mistõttu jaalat vist argumendina ikkagi kasutada ei saa.

Eero Pärgmäe: Otsustame nüüd midagi. Ma saan aru, et kõik on jõudnud konsensuseni. Mina kusjuures pole aga midagi otsustanud, palun mitte protokollida. Katsu sa midagi kirjutada!
Andrus Maide: Ta isegi ei viibinud siin!
Itsitamine …
Eero Pärgmäe: On jõutud konsensuseni, et siis selle variant ühega edasi minna.
Gerli Koppel: See korralduse eelnõu tuleb ära teha, aga mul on jälle Gerlile küsimus, mida Riigikantselei mainis:
kas sa suudad ära põhjendada seda riivet põhiseadusega?
Gerli Lootus: Eks kohus ütleb, kui põhjendatud see motivatsioon on. Kas on piisav või mittepiisav. Aga eks tuleb see töö ära teha ega midagi muud ei ole. Riigikantselei peab nõustuma!
Gerli Koppel: Riigikantselei ei võta ju muidu menetlusse. Peab ütlema, et …. näiteks, et läks valesti…

Keegi ütleb, et aga see akvatoorium oli ju talle eraldatud majandustegevuseks. Ta planeeris oma majandustegevust… Aga sellele ei pöörata mingit tähelepanu.
Gerli Koppel Siis me olemegi lõpetanud!
Kõlab nõukogudeaegne hõise :” Kuulge seltsimehed, oli meeldiv! Konstruktiivne.”
Gerli Koppel: Hakkame seda motivatsiooni koostama. Kas teilt võib panust oodata?
Gerli Lootus: Korraldusega pole probleemi, vormistame selle niimoodi, et (akvatoorium)MÄÄRATA mitte ära võtta! Gerli Koppel: ja, jaa jaaa, määrata uued… tühistame esimesed ja määrame uued. (Koordinaadid)

Peretüli Haapsalu moodi.

Mõne aja pärast esitabki minister Parts Vabariigi valitsusele riigi jaoks kõige kahjulikuma, ilmselget kahjunõuet sisaldava variandi nr 1: moodustada Veskiviigi sadama akvatoorium ja määrata (vähendada) Suur Holmi sadama akvatoorium.
Aga ennäe, Vabariigi valitsus lükkas Partsi eelnõu kogu täiega tagasi.
Nädala pärast esitab Parts sisuliselt sama eelnõu uuesti, aga ka see lükatakse tagasi. Alles kolmandal katsel määratakse Veskiviigi sadamale nende akvatoorium, kuid sellise reservatsiooniga, et teenindatavate aluste süvise määramisel peab Veskiviigi sadam arvestama juba olemasoleva Suur Holmi sadamaga. Suur Holmi sadama akvatooriumi ei muudeta, ei võeta ära, ei vähendata ja ei “määrata” uuesti.
Otsekohe aktiveerub ka “peretüli” stsenaarium. Meile juba tuttav paadikatsetaja Priit Veski, kes mullu sügisel jäi politseile vahele Suur Holmi sadama ujuvkaide asetuse orientiirpoi sissevehkimisega, on kevadel esimene, kes lausa tuukrite abiga “avastab”, et Suur Holmi sadama ujuvkaide põhjaankrud on asetunud õige pisut väljaspoole akvatooriumi. Otsekohe toimuvad Veskiviigi sadamaga seotud tegelaste “otsasõidud” nendele ankrutele ja otse loomulikult informeeritakse sellest koheselt ka Veeteede Ametit, kes omakorda ülima heameelega ettekirjutuse koostab.
Ehkki vastselt loodud Veskiviigi sadam ei oma ei sadamapassi ega kaide kasutusluba, asub ta hoogsalt tegutsema ning Haapsalu linnavalitsus kutsub oma kodulehel välisturiste alles ehitusjärgus olevat Veskiviigit omi paate ohtu seades külastama.
“This is not a safe navigation!” ( see ei ole turvaline navigatsioon) pahandavad rootsi purjetajad oma kodulehekülgedel ja Haapsalu külastatavus langeb umbes kümme korda. Samal ajal suureneb kordades madalikule sõitude arv selles piirkonnas. Mõned saksa jahid, kes Haapsalut väldivad, satuvad Voosi Kurgus madalikule, mõned meelitab madalikule Haapsalu linnavalitsuse eksitav reklaam, kus kutsutakse märgistamata sissesõiduteega Veskiviiki sisenema. Osadel lõpeb poolel teel Saaremaalt Tallinna kütus, mida varasemaltel aegadel Haapsalus tankida sai. Aga tubli piirivalve päästab kõik hädalised.
“Peretüli” huvides kajastab “Lääne Elu” intsidente ja Veskiviigi sadamakapteni “kangelaslikkust” nende lahendamisel. Armeenia komsomoli kombel: ise loome probleemi ja ise lahendame seda!
Juuresolevalt pildilt võib näha, kuidas kohalikud, eelmisel aastal väidetavalt “lõksujäänud” purjetajad, kellele nii Eesti avalikkus kui ka ametnikkond üksmeelselt kaasa elas ja kuidas üksikud julged välisturistid rahumeeli Veskiviigi sadamat kasutavad.
“Me ei võta neilt raha.Meile antakse,” põhjendab sadamakapten sadamaseaduse rikkumist tulu mittesaamisega.
Lugejale juba tuttava Rene Siroli poolt juhitav komisjon teeb aga Suur-Holmi sadamale laevaliikluseks mitteavamise akti, kuid nõustub kahe kuu pärast siiski, et seadus ei võimalda sellist otsust teha.
Seejärel venitab Veeteede Amet kaide kooskõlastamisega kuni suve lõpuni ja jätab need kooskõlastamata.
Samal ajal kooskõlastatakse pikema jututa Veskiviigi sadama lääpas, uppunud poomidega ujuvkaid.
Kiivalt jälgitakse, et Suur Holmi sadam, kus on ammuilma loodud kõik tingimused turvaliseks sildumiseks, ei osutaks sadamateenust.
Mistõttu sulgub sadam ka merehädalistele.
Spetsiaalselt purjetajatele loodud 30 uut ja sügava veega kaikohta uue ujuvkai ääres seisavad terve suve tühjalt.
Pika ja sihikindla venitamise järel sünnib suve lõpuks uus, nüüd juba sadama laevaliikluseks avamist lubav akt,
aga seda Veeteede Amet lihtsalt keeldub ministrile esitamast. VTA peadirektori käsul jääbki sadam suletuks,
ehkki kehtiv seadus , nagu koosolekulolijad õigesti märkisid, seda eriti ei võimalda. Uus võibolla võimaldab kord.
Samal ajal tegutseb enamik Eesti väikesadamaid vastava akti ja sadamapassita, aga see-eest on nad sõnakuulelikud ja taltsad.
Nii möödubki järjekordne suvehooaeg, kus majandusraskustes riik ja linn loobuvad kergekäeliselt nii turismirahast kui ka maksudest. Peaasi, et Suur-Holmi sadam mingit tulu ei saaks ja igal juhul kahju kannaks!
Haapsalu linnavalitsus teeb ministeeriumile veel paar ahastavat kirja, aga sugugi mitte oma populaarse , varasemalt Haapsalu jahisadamana tuntud merevärava taasavamiseks vaid ikka Suur-Holmi sadama akvatooriumi vähendamiseks “omadele” kuuluva Veskiviigi sadama kasuks. Sama sooviga esinevad ka veskiviigilased ise. Paraku vastab kogu asja algatanud ministeerium nendele palvetele nüüd juba eitavalt, jättes Haapsalu linnapea ja volikogu väga totrasse olukorda.
Viis aastat tagasi igatses Haapsalu endale korralikku jahisadamat. Kui see sai valmis, taheti millegipärast kohe uut.
Meenub vene muinasjutt kuldkalakesest, mille lõppedes istub memm lõhkise küna ees. Ahnus ajas upakile!