Askeladden Z7 sügistormisel Tallinna lahel

Navigaator kutsus norrakate ligi seitsmemeetrist mootorpaati Askeladden Z7 testima kaks eelmisel aastal Tõnu Kaljuste rib-tüüpi paadi Da Capo kojutoomisel Põhjamerel ja Läänemerel torme trotsinud meest – Martti Kuldma, kes tegi läbi kogu raske teekonna Inglismaalt Eestisse, ning Kaido Einama, kes sõitis kaasa teekonna viimasel etapil. Mida arvavad mehed Askeladdenist?

Tekst Kaido Einama Fotod Andrus Kalkun

Hommikul teatab raadio, et kiirlaevad Tallinast enam ei välju ja juba ette on teada, et osa Saaremaa praame jääb ka sadamasse. Selle teadmisega koguneme Pirita jahisadamasse, kus puuladvad püsivad suhteliselt liikumatult, vihma aga kallab tõsiselt – nii, et normaalsed inimesed ei lähe isegi vihmavarjuga tänavatele, autod pritsivad niikuinii küljelt ja alt märjaks.
Tuul pole Tallinna lahel veel õnneks väga tugev, kuigi avamerel juba torm möllab. Õhtul murdub Tallinnas puid autodele ja kaldaserv kaob vee alla, tuulekiirus tõuseb üle 20 meetri sekundis ja elektrikatkestustest ei vaevu uudistekanalid enam vastu ööd isegi mitte teatama. Sellises olukorras oleks paaditest muidugi kõige etem, aga meie ootusi ei peta ka hommikune ilm – lainet on, vihma samuti ning nähtavus kehv. Seega pole ees mingi pühapäevapiknik ja lainetel hüpata ikka saab. Just selliste, tavalisest enam katsumusi pakkuvate ilmadega ju minnaksegi uut paati ja selle võimeid proovima.

Koerailmaga paati testima

Paksus vihmas oleme läinudsuvise paadireisikaaslasega, Elisa arendusjuhina töötava Martti Kuldmaga vee- ja tormikindlates riietes karmiks katsumuseks valmistudes pea ainsad hingelised. Inimesed, kelle autod kai äärt ummistavad, on pigem lähedalasuvates kontorites ja konutavad soojas toas arvutite taga, sest mingit askeldamist mere ääres märgata pole. Siiski selgub, et väga karmiks meresõit ei tõota tulla – leiame Askeladden Z7 külalissadamast kiiresti üles ja sellel on korralik kate peal. Sõida nagu salongis, tuulte ja vihma eest varjus.
“Ma tegelikult kujutasin ette, et mingi lahtine koorik on,” ütleb ennekõike purjetamiskogemustega, kuid ka lennukipiloodiks õppinud Martti Kuldma, kui ahtrist katte alt sisse ronime. Aknad on udused ja nagu hiljem selgub, lähevad veelgi udusemaks. Katuse all on kõik vajalik õdusalt ja osavalt ära paigutatud. Tuult pole ja külm ka mitte. Ning mis põhiline – ei saja krae vahele.
Peagi on ka teised sõiduseltsilised platsis ja paadi diiselmootor pannakse vaikselt tuksuma. “Pole olemas kõige kõrgemat lainet või kõige tugevamat tuult, millega kannatab merele minna, on vaid kapteni piirid, mis lubavad välja minna,” vastab Balti Merekaatrite müügijuht Olle Uussaar sadamast välja sõites meie küsimusele, kui palju tuult see veesõiduk ka välja kannatab.
Tegemist on Norra 6,9-meetrise, vöörikajutiga paadiga Askeladden Z7, mis võtab peale kuus inimest. Muude mugavuste seas leiab sellelt nö. lamamisteki, mis volditakse istmest lahti, laua, mis samal moel lahti käib, ja WC, mis volditakse ka lahti, aga kajuti seinast. Lisaks volditakse juhiistme seljatoe tagant kapist lahti kraanikauss ja pliit ning ahtrist vihma- ja tormikate, lahti ei voldita vaid külmkappi, mis pole ka põhi-, vaid lisavarustuses.
Askeladden on tuntud Norra paadivalmistaja, nende paate iseloomustab pehme kulgemine üle lainete ja stabiilsus. Seda saame ka kohe tunda, kui Pirita muulide vahelt merele suundume. Laine muulide vahelt väljudes juba peksab, kuigi tormi veel lausa pole.

Siirdume tormisele merele

Peagi asub rooli ka jäigapõhjalise kummipaadiga Da Capo aasta tagasi pika merereisi teinud Martti Kuldma, kes päevadepikkusi avamerevintsutusi üle elanud, arusaadav, et esimesed muljed tema suust käivad mugavuste kohta: “Hea valik just aktiivsele, kuid samas mugavustest lugupidavale merekarule. Kuid eks see ruumikasutus rahuldab hästi ka naispere nõudmisi: ruumikas kajut, kööginurk, wc, päikesetekk. Samas pole seda tehtud sõiduomaduste arvelt.”
Martti Kuldma arvates aitab see mudel oma väiksuse ja võimsusega rõõmu tunda kiirest ja agressiivsest sõidust. Sobib hästi nii matkapaadiks kui ka suvehobide nautimiseks: veesuusa tõmbamiseks või sukeldumiseks.
“Tehaseklassiks on märgitud C – kannatab 12 meetrit sekundis puhuvat tuult ja kahemeetrist lainet,” selgitab Olle Uussaar paadi võimeid, kuid lisab, et see pole veel mingi näitaja. Tegemist on eurostandarditega, mis tähendab, et sellise tuule ja lainega saab kindlasti ka iga algaja laevajuht Askeladden Z7-ga hakkama ning hädaolukorda ei teki.
“Askeladden Z7 pole töö- ega päästepaat. Kui ikka laine loobib liiga kõvasti, pole ju vaja välja minna. Võib valida ilusama ilma,” soovitab Uussaar, samal ajal üsna pimesi paati avamerele juhtides. Pimesi sellepärast, et klaasid on täiesti uduseks tõmbunud. “Lisavarustusena tuleb kindlasti puhurid esiklaasile juurde osta,” soovitab Uussaar neile, kes halva ilmaga siiski ringi sõidavad.
Anname tuure juurde ja paadi vöör hakkab juba lainetes hüppama. Tegelikult pole ju enam ka hooaja-ilm – termomeeter näitab ainult neli kraadi üle nulli. Oleme Tallinna lahel peale suurte ja kiirete laevade peaaegu ainukesed sõitjad. Osa laevaomanikke tõstsid oma alused juba ammu kaile talvekorterisse.
Z7 peab suutma täiskiirusel teha täisnurkse pöörde kuue paadipikkuse jooksul. Mõne aja pärast proovimegi – pidamine on nii hea, et haarame istmete seljatugedest, et mitte minema lennata, kui täispööre sünnib.
Kui lausvihmas kaugemale merele jõuame, hakkavad lahtised asjad kajutis ja tekil juba lendama. Kuna paadi ninas on väike kajut, tuleb leppida ka kolinaga, mida kajut nagu kõlakoda võimendab. Mootorit on seevastu üsna vähe kosta. Vööriluuk kargab esimeste suuremate lainetel hüpete ajal lahti, kuid vett sealt märkimisväärselt sisse ei pääse. Paneme luugi kinni ja selleks polegi vaja külgparrastel turnida – esiarmatuurilt lähevad astmed katusekattes oleva ava juurde ning sealt saab vööri ronida. Ahtris leidub ka ujumistekk, kuid vesi on oktoobris külm ja selle praktilisus jääb meil seekord järele proovimata.

Diiselmootori eelised

Tallinna lahel katsetatud mudel on diiselmootoriga, kuid saada on ka bensiinimootoriga mudeleid. Miks aga eelistada diislit? Eks see ole osaliselt ka maitseasi, arvavad asjatundjad. Kui aga kuulata ära Martti Kuldma jutt sellest, kuidas nad eelmisel kevadel Da Capo kummipaadiga Parker 900 Baltic Inglismaalt Eestisse Lohusalu sadamasse tulid, selgub, et diisel on eurooplaste eelistus ja bensiini tuleb sadamates tikutulega otsida – ehkki seegi vist pole hea mõte. Kord tuli neil lausa kanistritega sadamast lähimasse bensiinijaama joosta, et edasi saada. Ja kui merel hätta jääd, siis suurematelt laevadelt saab abi ikka diiselkütusena, bensiini leiab neilt harva. Ning muidugi ka tuleohutus – diisel on vähemohtlik.
Kui autojuhid peavad diisleid tavaliselt lärmakamaks, siis merel on vastupidi – diisel on vaiksem, sest maksimumkiirusel on pöörded madalamad.
Mootoril on Martti Kuldma sõnul piisavalt võimsust, et hakkama saada ka rasketes oludes. “Lainete lõikamine on pehme, ei raputa ka väga hullult,” on ta rahul, saades paadi ligi 20-sõlmese kiiruse juures poolemeetrises laines glisseerima. “Aeglasemalt sõitmiseks tuleb vist paremat ilma oodata,” arvab ta.
Paadi kate peaks manuaali järgi avanema kahe liigutusega – mingit trukkide avamist pole, tuleb vaid pöörata kahte esiklaasi kohal asuvat käepidet ja siis kate ahtris asuvasse pessa tõmmata. Katte pealepanek on sama lihtne. Siit võib otsida sarnasust kabriolettautodega, mille katuse avamine-sulgemine käib sama lihtsalt. Luksuslikumatel automudelitel on muidugi ka elektrilised kattetõstukid ja ilmselt pole kaugel aeg, kui paatideski sellist mugavust pakutakse.
Üks probleem siiski lainetes hüpates selle kattega oli – vasakpoolne käepide põrus lahti ja kate avanes servast veidi. Kuid täiesti lahti ta muidugi ei tulnud, selleks on kuhugi peidetud turvakinnitused.
Mugavusi leiab Z7 salongist küll. Kajutis tualett, survega vesi kraanist, laud, voodid – hinnanguliselt mahuks paadis lahedalt ööbima kuni viis inimest. Ehk siis keskmise või veidi suurema perekonna jaoks ruumi jätkub. Mugavusvidinaid leiab ka sadamasse saabudes – näiteks on sildumisotsad väikeste tagasikerivate vintsidega, mis tähendab, et need ei jää kunagi jalgu vedelema.
Turvaline ja mugav on ka elektrisüsteemi omadus lülitada end ise välja, kui arvuti avastab, et aku on nii tühi, et võib mootori käivitamisega jänni jääda.
Mida me sellel sõidul veel proovida saime? Näiteks juhiistme kohal avanevat nö. tüürimeheluuki. Kui reisijad halva ilma eest katusekatte alla poevad, võib paadijuht pea kattest välja pista ja täpsemat manööverdamist nõudvates kohtades (näiteks sildumisel) salongist välja ulatuda ja püsti juhtida.

Askeladden Z7

Pikkus 6,9 m
Laius 2,65 m
Inimeste arv pardal kuni 6
Kütusepaak 190 liitrit
Veepaak 54 liitrit
Heitmepaak 54 liitrit
Kandevõime 1096 kg
Mootor cmd 2,8 es 200 Bravo II, diisel, 191 hp
Kiirus 33 sõlme
Kaal 1866 kg
Standardvarustuses salongikate, wc, köök, päikesetekk, survega vesi, q-rope (sissekerivad otsad), kokkukäiv laud.
Hind 1,1-1,2 milj kr
Vaata maaletooja lehelt rohkem infot